Meie oleme Viljandi Kutseõppekeskuse 3.kursuse automaalrid. Me osalesime Erasmus+ programmis millega me saime tulla Hispaaniasse 8-nädalaks praktikale.
Laupäeval (13.09) saabusime Malaga lennujaama. Sealt saime oma kohvrid ja siis otsisime ülesse meie autojuhi Enrique. Sõitsime Granadasse kuskil tunnike ja natuke peale. Korterisse saabudes tuli meile vastu meie korterikaaslane Siim. Ta tutvustas meile korterit, rääkis reeglitest ja siis saime oma toad valida. Kuna me saabusime laupäeval siis pühapäev oli meil vaba, kuna Hispaanias ei tehta otseselt tööd pühapäeviti. Sellega seoses pidime otsima toidupoe mis on lahti ka pühapäeval. Meie õnneks leidsime ühe ja see ei olnud ka kodust väga kaugel. Esmaspäeval käisime me kohtumisel M.E.P kontoris. Meile tutvustati erinevaid kohti kuhu saaksime minna ekskursioonile ja räägiti selgeks korteri reeglid, töö reeglid ja kõike mis sellega on seotud. Pärast seda oli natuke vaba aega ja siis pidime 16:30 kohtuma oma nii öelda giidiga. Ta tutvustas meile erinevaid ajalooliseid kohti ja ilusaid vaatamisväärsuseid. Teisipäeval saime kokku M.E.P töötajaga meie kodu kõrval. Ta näitas meile kuidas me kodust tööle saame, sest no meie töökoht on kodust metrooga 35 minuti sõit. Kohale jõudes tutvusime omanikuga ja leppisime kokku töögraafiku. Meie tööpäevad on esmaspäevast reedeni ja 9:00-14:00. Oleme paaril korral käinud ka Nevada kaubanduskeskuses ja no ütleme nii, et see kauplus on nii suur, selle läbi käimiseks kulus meil umbes 3-4 tundi.
Meie kogemus praktikast:
Mina (Kerli) ja Annabel oleme õnneks samas töökohas (TALLERES HALIM REPARATODO S.L). Nagu varem mainitud siis me töötame esmaspäevast reedeni ja meie tööpäev algab kell 9:00. Ärkama peame me juba kell 7:15 sest meie töökoht asub meist 12 km kaugusel. Kell 8:15 sõidame metrooga 30-35 minutit ja hüppame maha peatuses “Juncaril” ja sealt kõnnime 5 minutit veel edasi. Töö juures meil on 2 töötajat + omanik. Üks töötaja ehk siis värvija, tegeleb ainult pahteldamise, lihvimise, kruntimise ja värvimisega. Teine töötaja (tema annab meile ka tööd) tegeleb enamasti kõigega näitaks pahteldab, tõmbab mõlke välja, krundib kui midagi kiirelt vaja, remondib autosid jne. Keelega on natuke raskusi sellepärast, et omanik ja teine töötaja kes meid õpetab ei räägi üldse inglise keelt. Värvija räägib natukene kuid ta ei saa ka väga hästi ikkagi aru. Õnneks on tänapäeval tõlkimis äpid olemas ja suhtleme ka käte ja jalgadega kui vaja. Probleeme ei ole tekkinud, sest me küsime alati mitu korda üle ja siis näidatakse ette mida tegema peame. Meie jaoks on harjumatu, et siin ei hinnata kvaliteeti vaid pigem on kiire tööga. Ehmusime esimesel korral kui nägime värvimisest tulnud autot, sest seal olid tolmu tükid värvis ja oli aru saada, et ei ole ikka seda kvaliteeti mis meil Eestis on. Aga nende jaoks on see normaalne ja klient ka rahul. Tegelikult on töötajad ja omanik väga toredad ja nad võtsid meid hästi vastu. Iga tehtud töö peale öeldakse meile “perfecto” ja omanik on öelnud, et õpime kiiresti.
Enamus ajast tegelesime autode lahtivõtmise ja stangede eemaldamisega. Meile anti erinevaid tööülesandeid vastavalt sellele, mida parasjagu vaja oli.
Mina (Kerli) tegelesin peamiselt autode pesemise ja poleerimisega, samuti osalesin detailide lahtivõtmises ja kokkupanemises. Mina (Annabel) tegin rohkem keretöid. Eemaldasin relakaga vana värvi, tõmbasin mõlke välja ning pesin autosid.
Ühel hetkel harjutasime mõlemad mõlkide eemaldamist ja pahteldamist sama detaili, auto kapoti peal. See andis hea võimaluse oma oskusi võrrelda ja üksteiselt õppida. Juhendajad olid meie tööga rahul ning ütlesid tihti „perfecto“ ja „bueno“, isegi siis, kui me ise tundsime, et detail ei olnud veel päris täiuslik. Oli tore näha, et suutsime neid oma oskustega üllatada.
Püüdsime ka töökojas korda hoida, sest sealne keskkond oli üsna tolmune ja must. Näitasime, kui oluline on puhtus töö kvaliteedi jaoks, et värvi alla ei satuks tolmutükke ja tulemus jääks ilusam. See pani meid mõistma, kui suur vahe on töökeskkonna hooldamisel ja kui palju see tegelikult mõjutab lõpptulemust.
Praktika lõpu poole saime ootamatu uudise, meid koliti ümber uude korterisse, kuna senises elamises pidi ruumi tegema teistest koolidest saabuvatele poistele. MEP kontorist andis meile sellest teada meie juhendaja Carmen, kes ütles, et meiega kolivad uude korterisse kaks prantsuse praktikanti ning hiljem liituvad ka meie koolist elektrikud. Lubasime Carmenile appi tulla ja võtta prantslased ise vastu, et neil oleks lihtsam kohaneda.
Kolimine läks väga sujuvalt. MEP toetas meid taksoraha ulatuses, nii et saime oma asjad mugavalt uude kohta viia. Uus korter asus kesklinnas väga ilusas piirkonnas ja juba esimesel õhtul tundsime, et see on mõnus ja elav koht. Jalutasime linnas ringi ja nägime ka ehtsat Hispaania flamencot see oli väga huvitav ja meeldejääv kogemus. Korteris saime endale ise toad valida ning loomulikult valisime kõige parema.
Mõni päev hiljem jõudsid kohale prantslased, kellega saime kohe hästi läbi. Kuigi suhtlemine polnud alati lihtne, sest nende inglise keel ei olnud väga tugev, leidsime viisi, kuidas üksteisest aru saada. Veetsime palju õhtuid koos mängisime kaarte, vaatasime filme ja lihtsalt rääkisime.
Hiljem saabusid ka eestlastest elektrikud meie koolist. Nende tulek tõi korterisse kohe palju energiat ja nalja. Viimased päevad Hispaanias olid tänu neile eriti lõbusad ja meeldejäävad.
