.jpg)
Kokapraktika Kataloonias Tarragona piirkonnas, restoranis DENVER.
Minu nimi on Janne Salumäe ja olen viibinud praktikal tänu ERASMUS+ programmile Hispaanias kahel korral.
Aastal 2022 olin praktikal kokku kolm kuud ning 2023 kaks kuud.
Alustan sellest, et heasse kohta praktikale saada on keeruline. Restoranid pelgavad vastutust, mis kaasneb praktikandi vastuvõtmisel.
Esimesel aastal õnnestus mul saada praktikale restorani, mis pakub enamasti grilliha ning Kataloonia piirkonna erinevaid roogasid. Külastasin omal initsiatiivil ka Tarragona maakonna suurimat kooli, kus õpetatakse kulinaariat ja turismi. Ainuüksi selle kooli külm- ja soe köök on sama suur, kui VIKK kogu söökla koos oma külmkambrite ja söögisaaliga. Midagi nii mastaapset näha oli äärmiselt huvitav.
Aastal 2023 sain olla praktikal kala-ja
mereandide restoranis, mis kindlasti oligi minu suur unistus. See, et sinna aga
praktikale ka saada oli äärmiselt keeruline.
Sõitsin omal finantseeringul selle aasta kevadel
Katalooniasse ise restorani otsima. Käisin ukselt uksele oma kaks nädalat ja
muudkui tutvustasin ennast ja oma portfooliot, mis koosnes minu erinevatest
töödest, mida ilmestasid kvaliteetsed fotod. Kõik kiitsid, kuid praktikale
võtta ei julgenud välismaalast justkui keegi. Lõpuks leidsin soovitud restorani
tänu oma eelmises kohas sooritatud praktika juhendajale, kes mind siis esindama
hakkas omal initsiatiivil.
Restoran, kuhu sain 2023 praktikale on Kataloonias Tarragona piirkonna üks tuntumaid ja hinnatumaid. Restoran DENVER. Restorani omanik on ühtlasi ka peakokk härra Lorents, kel on pikaajalised kogemused restoranitöös. Nii selle juhtimises, kui ka töös hoidmiseks. Vaadata millise kirega räägib ta toidust, kohalikust toorainest ja selle valmistamisest on väga kaasahaarav. Ühtlasi on ta väga professionaalne veinimaailmas.
Temaga koos erinevates asutuste käies on tunne, nagu viibiks koos kohaliku „Jamie Oliveriga“, keda kõik kiidavad, tänavad ja tervitavad.
Restorani köögis töötavad ka kokad Senegalist. Nad on äärmiselt empaatilised ja töökad. Juhendasid mind kaks kuud suure hoolega ja võtsid mind, kui praktikanti köögis vastu täisväärtusliku pereliikmena.
Restoran ostab vaid kohalikku toorainet, mis puudutad kala ja mereande. Suuresti ostetakse seda kõike oksjonilt, kus käib peakokk isiklikult seda valimas.
Sain praktiseerida erinevaid keeli: inglise, vene, hispaania. Esimest korda tundsin endas suurt huvi tärkamas, õppida hispaania keelt kõnelema vähemalt algtasemel. Tegin selleks ka suuri pingutusi, õppides igal võimalikul hetkel uusi sõnu ja neid ka kasutades.
Muljet avaldas mulle restorani töökorraldus. Tööpäev algab kell 10, peale mida pannakse esmalt kohe pliidile podisema puljongid. Järgmisena tehakse erinevaid hakkeid, puhastatakse kalu jms. Kell 12:00 koguneb kogu restorani meeskond alates kokkadest kuni teenindajateni saali suure laua taha. Süüakse koos korralik ja alati erinev lõunasöök, mille käigus arutatakse selle päeva ajakava. 13:00 avab restoran uksed ja töö käib hiliste õhtutundideni.
Mida sain teada uut, mida varasemalt ehk nii hästi ei teadnud?
* Muna on frittides võrratu! Meenutab bošeeritud muna, kuid maitseb veel taevalikumalt.
* Krevette ja koorikloomi on väga väga väga palju erinevaid sorte ja nende valmistamise viisid on ülimalt erinevad. Alates grillimisest praadimiseni õlis või soolal või sootuks fritüüris.
* Õige riisiroa (sh paella) puljong on kaladest ja krevettidest ning selles ei tohi olla kübetki soola. Riis peab olema alati kindel sort ja miski asendus ei tule kõne alla ka mitte.
* Et kala uim maitseb imeliselt.
* Et tortide valik igapäevaselt restoranis on umbes 10-12 erinevat ja enamasti koosnevad nad kõik šokolaadist. Ometi maitsevad väga erinevalt. See on kunst omaette.
* Et hispaanlased on koos oma temperamendiga väga viisakad ja siirad. Nad tervitavad alati ja on avatud.
* Et hispaanlased vahel lubavad, kuid lükkavad oma lubadused enamasti homsesse... ja siis uude homsesse ja siis järgmisse ja kõik kordub...
Üks päev nädalas oli vaba päev, esmaspäev.
Päeval olin praktikal ja hilisõhtuti tegin sporti. Alates jooksmisest rulluisutamiseni. Olin mega väsinud, kuid väga õnnelik. Püüdsin käia ujumas iga päev. Olin ja olen tänulik!
Restorani DENVER meeskond kinkis mulle viimasel praktikapäeval restorani logoga tööpluusi ja kõik nad ütlesid kui üks mees, et olen sinna igal ajal tagasi oodatud- tööle!
See on suurim lugupidamine, mis sai mulle osaks saada.
Mulle meeldib, et õppisin VIKK-s. Käisin samal ajal ka tööl, juhtisin oma ettevõtet ja olen nelja ägeda poja ema. Mõtlen selle kahe aasta peale kokkuvõtvalt nii- KES TAHAB, SEE SAAB!
Minu suurimad tänud ja lugupidamine VIKK-s Tiiu Vaherile ja Mari Mooratsile. Tiiule selle eest, et ta mulle Erasmuse programmi nii suure kirega tutvustas ja Marile kogu asjaajamise ja suure kaasaelamise eest, mida tundsin Hispaanias praktikal olles.
