Üks päev oli alguses ette nähtud meie praktikakohtade tutvustamiseks ja selgitamiseks, kuidas sinna saame. Näidati ette, kuidas sinna saan ja kus mind igal hommikul peale korjatakse. Kohapeal tutvustasid nii boss kui ka juhendajad ennast ja nad olid kohe väga sõbralikud ja avatud meelega, võttes mind vastu nagu oma pere liiget. Näidati ka esimesel päeval töökoda ja kus minu asjad ning tõstuk on, kus ma tööd teen.
Esimene nädal oli selline, kus eriti aru ei saanud, kuidas asjad seal käivad, aga kohe näidati ette ja seletati lahti, ükskõik kuidas, kasvõi käte-jalgadega, kuid selgeks tehti, kuidas olema peab, mis oli väga tore. Juhendajatega sain hästi läbi ja nalja sai palju, oli meeldiv tööl käia, kuna ei olnud tunnet, nagu käiksin sunniviisiliselt, vaid pigem nagu läheksin sõprade juurde, et neid töös aidata ja nemad õpetaksid mind. Bossiga sain samuti hästi läbi ja kui ta abi vajas, sain alati appi minna. Ta oli tänulik minu abi eest, mis motiveeris mind alati tööd tegema ja oskusi näitama.
Praktikal olles sain töödega hästi hakkama. Varasem kodumaine praktika tuli kindlasti kasuks. Abi polnud mul kunagi vaja, kuid kui midagi vajasin, oskasid juhendajad selgitada, kuidas mõningaid asju lihtsamini teha. Töödest sain teha palju erinevaid asju, alates mootoritöödest ja detailide vahetamisest kuni hooldustööde ja elektrimõõtmisteni.
Meil oli bussiga Granadast väljaspool tehtavaid sõite, kus avastasime teisi linnu ja nende elu ning ajalugu, millest saime palju uut teada. Sain palju iseseisvust ja hakkamasaamist harjutada, millega tulin hästi toime, ning õppisin ühiselamises toimetama – kes süüa teeb, prügi välja viib ja kuidas kõike planeerida.
Lõppkokkuvõttes võin öelda, et sain sealt palju eluks vajalikke teadmisi ja õppisin tundma kohalikku kultuuri ning keelt. Olen oma välispraktikaga väga rahul, sest sain ilusti hakkama, kõik olid minuga rahul ja mind kutsuti tööle tagasi. Nad on nõus mind alati lahtiste kätega vastu võtma, kui sinna tagasi peaksin sattuma
Raiko Lellep SAT21