Välispraktika Taanis
OSA 1 - Reisimine sihtriiki ja esmased muljed
Neljapäeva hommikupoole (26.09.24) alustasime varakult teekonda Viljandist Tallinna lennujaama suunas. Lennujaama jõudmine ja sealt edasi lennukile minek toimus plaanipäraselt kuid kui oli umbes pool maad lennukiga läbitud tuli piloodilt teade, et tehnilise rikke tõttu pöördume tagasi - Sealt edasi hakkas meie esimene seiklus.
Jõudsime siis tagasi Tallinna Lennujaama. Rahvas hakkas maha minema, kuid piloodid arvasid, et lennuk saab kiiresti parandatud ja ütlesid, et pole vaja maha minna. Siis natuke hiljem jälle ei suudetud otsustada ja ikka saadeti inimesed lennukist välja. Edasi ootasime umbes tund kui öeldi, et lend on tühistatud. Järgmine mure oli pagas kätte saada. Keegi ei teadnud millal ja kuhu see tuleb, kuid peale tunnist ootamist sai pagasi lõpuks kätte. Kohe peale seda sai ka lennufirma poolt uue graafiku mis oli müstiline. Kolmeotsaline sõit: Tallinn - Kopenhaagen - Frankfurt - Billund. Billundisse saabumise aeg oleks olnud kuskil 23:30 ja sealt veel edasi minna teise linna keset ööd. Algul proovisin küsida lennufirmalt, et kas saaks Kopenhaagenis maha minna, kuna see oleks transpordi mõttes isegi parem olnud, kuid nad ütlesid, et midagi ei saa muuta ja tahtsid selle kummalise reisi peale suruda. Siis sai ühendust võtta praktikakordinaatoriga, kes võttis omakorda ühendust reisipaketi pakkujaga ning pool tundi hiljem sai see saaga lahenduseni kus meil ikka lubati Kopenhagenis maha minna.
Kiirustades uuesti lennukile, aega umbes pool tundi ja turvaväravad olid korralikult hõivatud, jõudis ikka ilusasti lennule ning ka varsti jõudsime Kopenhaagenisse. Sinna jõudes oli vaja rongiga Odense'sse sõita ja õnneks oli ka rongipeatus kohe lennujaama all, kuid kahjuks ei osanud täpselt aru saada kuidas see süsteem seal töötab. Piletid olid kummalised ning ei näidanud nii rongi saabumisaega ega ka kummalt poolt rööpaid rong tuleb. Läksin töötajatelt abi küsima ja nad suunasid meid õigesse kohta ning tänu sellele sai ikkagi õigele rongile.
Väga paljud inimesed Taanis oskavad inglise keelt ja on sõbralikud ning seetõttu oli lihtsam orienteeruda abi küsides. Tugevaks miinuseks olid äärmiselt kallid transpordihinnad. Näiteks 160 km rongiga oli 2 õpilaspiletit (ilma fikseeritud istekohata) 75€. Samuti oleks 3 km taksosõit Odenses maksma läinud 20–25€
Lõpuks kohale jõudes oli juba õhtu ja arvasime, et liigume ise ühikasse kuna see tundus olevat paari km kaugusel. Poole tee peal avastasime, et me täpselt ei tea, kuhu minema peame ja peaaegu eksisime ära. Ei aidanud ka see, et telefonioperaatorilt tuli kummalisi veateateid, mis tekitasid telefoni kasutamisel tõrkeid, eriti internetiühenduse kasutamisel. Helistasin numbrile, mis pidi olema ühiselamu oma, kuid keegi ei vastanud. Natuke aega hiljem helistasin kohapealsele koordinaatorile, kes tuli meile järgi ja viis meid õigesse kohta.Reedel, järgmisel päeval, tuli hommikul kell 8 praktikapoolne juhendaja meile ühikasse järgi. Ta sõidutas meid kooli ja näitas kuidas me saame sinna edaspidi tulla iseseisvalt. Majja sisenedes tegi ta meile väikse ringkäigu ja tutvustas kõiki IT osakondi, õpilasi ja töötajaid. Kohe peale seda seda saime ka töölaua valmis seatud, et saaks järgmine nädal kohe tööle asuda. Leiti ka kohe ülesanne milleks osutus inventuuri tegemine ja arvutite kontrollimine, et kas nad ikka töötavad ja milliseid komponente sisaldavad. Meile tulid juhendajateks kohalikud õpilased kes aitasid tutvuda rohkem koolisüsteemiga ja seletasid kuidas asjad ka siinpool üleüldiselt toimuvad.
Nädalavahetusel tutvusime ka lähiümbruse ja poodidega. Õnneks oli läheduses mitmed poekette kuna transpordi kasutamine oleks olnud päris kallis.
OSA 2 - Töökeskkonnad ja tööülesanded
Töökohaks on Syddansk Erhvervsskole, IT & Data osakond kohalikus Gümnaasiumis/Kutsekoolis. Uuest nädalast hakkasime siis töötama arvutitega millel oli vaja teha inventuuri. Selleks kulus kogu nädal kuna arvuteid ja servereid oli koolimaja kohta küllaltki palju. Tänu kohalike õpilaste ja töötajate abile sai kiiresti selgeks mida teha ja küsimuste korral olid nad alati olemas. Töökeskkonnad olid mitme saali peale ära jaotatud ja kõigil oli oma töökoht. Huvitav fakt on see, et õpilased kes on kooli lõpetanud saavad töötada koolis oma projektidega kuniks nad on töö leidnud. Lisaks veel makstakse neile ligikaudu 8000 kr (1070€) kuus.
Kui arvutite inventuur sai tehtud siis anti meile projekt mis oli sarnane mida me olime ka juba teinud/õppinud. Projekt sisaldas töökeskkonna serveri ülesseadistust ja muid lisaprogramme töötajate mugavuseks ning serveri efektiivseks toimimiseks. Juhendaja ja üks kohalikest õpilastest aitas meil ülesandega tutvuda ja alustada.
Projekti jaoks anti ka mitmed füüsilisi masinaid näiteks võimekam lauaarvuti millele paigaldasime ESX OSi millele omakorda paigaldasime virtuaalse Windows Serveri ning paar klienti testimiseks. Sellele lisaks sai veel Cisco ruuteri ning Switch'i mis oli ka veel vaja omakorda ära seadistada ja kaabeldada. Füüsiliste ruuterite ja Switch'idega polnud varem eriti kokku puutunud ja see oli omakorda huvitav kogemus.
Projektiga kulus mitu nädalat kuna tihtipeale tuli mingi tavaline või ebatavaline error ette. Kahjuks on Windows serverid ka sellised, et nad ei ütle täpselt mis viga on vaid annavad mõnikord ka sarnase arusaamaga teate: "Katki on! Tee korda ja siis hakkab tööle!" See on päris suur peavalu ja siis võib mitu tundi kuluda, et leida probleem - kui üldse leiab.
Vahelduseks saadeti meid ka appi majas olevale Helpdeskile kus me saime aidata neil uuesti Windowsi re-installimisel WDSi (Windows Deployment System) abil. Arvuteid oli palju ja sellele kulus üle poole tööpäevast. Tekkis probleeme viimases klassiruumis kus kaablite paigutus oli segane ja juhtmed olid ühendatud eri serverite poolt hallatud pistikutesse. Kuna WDS oli ühes serveris ja teises ei olnud siis pidi hakkama kaableid ümber paigutama. Ruumid olid ka õpilaste poolt lohakalt jäetud ja mõnel arvutil oli kaks internetikaablit. Mitmed kaablid olid ka monitoridel ja arvutitel kummaliselt ühendatud.
Viimasel päeval olime abiks mängurite toas mida tulid külastama põhikooli lapsed kes tulid tuurile kooli peale. Me aitasime arvutid tööle panna ja need mis ei töötanud need tegime korda. Meie koolis võiks ka selline mängurite tuba olla 😏
OSA 3 - Kohalikust koolide võrgustikust
Mõni nädal hiljem peale saabumist sai teha ka suur ringkäik kõigis kolmes, sama kooli kutseõppekeskuste majades, mis olid linna peale ära jaotatud. Eriala valikud olid päris samalaadsed mis on ka meie koolis kuid ruumid olid märkimisväärselt suuremad ja ressursse oli ka omajagu rohkem. Autoosakond oli näiteks üks kahest kogu riigi peale ja see oli päris suur mitme erineva hoone, angaari ja garaažidega.
Autoosakonna õpilastel oli ka võimalus minna praktikale Euroopa tipptasemel autotööstustesse. Ehitusosakond ei olnud ka kuidagi kehvem oma hiiglaslike angaaride ja mitmekümne eriotstarbelise ruumiga. Mitmed osakonnad olid ka varustatud tipptasemel tehnikaga, uusimate mudelitega ning mitmed õpilased olid oma erialas Euroopa ühed parimad (näiteks juuksur).
Oli ka mitmeid erinevaid ameteid mida näiteks meie koolis ei õpetata; Juuksurid, hambaarsti abi, massöörid, disainerid ja rasketehnika masinaoperaatorid jne.
OSA 4 - Vaatamisväärsused kohapeal
Mitmel nädalavahetusel tulid mõned kohalikud meiega kaasa ning tutvustasid ja näitasid meile linna, söögikohti ja muid vaatamisväärsusi. Nad rääkisid ka natuke linna ajaloost ja selle kultuurist. Üldine külastus koosnes vanalinnast, kesklinnas asuvast pargist ja mõningad muud vanad ning uued hooned ja kohalik suurkirik.
Esimene ringkäik toimus koolivõrgustikuga tutvumisel millest rääkisin eelnevalt. Järgmine ehk teine ringkäik toimus kohalikku munitsipaalhoones kust sel päeval sooviti annetada koolile nende vanu servereid, switche ja ruutereid. Selleks, et need kätte saada pidi meie juhendaja need ära tooma ja ta otsustas meid abiks kaasa võtta ja samaaegselt näidata ümbrust.
Pärast tehnika pealelaadimist tehti meile väike ringkäik kohaliku juhataja poolt kes rääkis meile kuidas nad oma tehnikat kasutavad (näiteks haldavad linna turvakaamerate videosalvestusi - koolid, lasteaiad, liikluskaamerad jne). Liikusime keldrikorruselt üles büroohoonesse kus näidati ka teisi töötajaid ja töökohti. Töökeskkond oli vanem kuid hubane ja inimestele see meeldis. Jutuks tuli ka, et see suur maja kus nad asuvad lammutatakse paari aasta jooksul ära ja ehitatakse uus, eesmärgil arendada läbiümbruskonnas olevat kehvemas seisus linnaosa.
Järgmine ringkäik oli kohalikku asutusse nimega Ordbogen mis asus kohe kooli kõrval. Asutus tegeles tõlkimiskeskkonna haldamisega ehk peamiselt erikeelsete sõnaraamatutega. Nad pakkusid ka aktiivselt teenuseid koolidele eksamiperioodideks mis on nende üks suuremaid tegevusi. Töökeskkond oli väga hubane ja kaasaegne ning neil oli ka selline programm mis võtab ülikoolitudengeid nende projektide tegemiseks oma asutusse. Mitmed töötajad said võtta tööle ka oma lapsi ja koeri kui neil polnud võimalust neid mujale jätta. Lounge saal oli väga suur ja seal oli ka uhke kioski stiilis söökla. Selle kõrval asus ka majasisene kinosaal ja maailma suurim raamat.
Külastasime ka nende serverruumi keldrikorrusel. Sinna minemiseks pidi mööda minema mitmest turvakaamerast ja kahest metalluksest. Serverruum oli väga korras ning korralikult varustatud ja seadistatud.
Nägime ka esimest korda AI servereid. Öeldi, et need võtavad sama palju voolu kui kogu ülejäänud serverruum. Nende serverikastides on näiteks mitmed RTX 3080 ja ligi 200GB RAM'i (Paremalt viimane pilt).
OSA 6 - Muljed ja arvamus
Enne Taani tulekut sai tehtud natuke uurimustööd, et kuidas elukultuur ja inimesed on ning kohale jõudes oligi umbes nii.
Inimesed on sõbralikud ja viisakad, aktiivse ja sotsialiseeriva eluviisiga. Kui midagi on siis on valmis aitama või nõu andma. Inimeste elukvaliteet tundub olevat väga heal tasemel.
Elu- ja töökeskkond on korras ja hästi hoitud. Nagu ka igal pool on vahest natuke korrast ära läinud kuid üldjuhul inimesed ikka korrastavad selle kiiresti ära ning hoiavad oma elu- ja töökeskkonda. Elu- ja töökeskkonna kvaliteet tundus olevat väga heal tasemel. Pauside tegemine tööpäeva jooksul on heal tasemel. Ühiselamu on uusväärne ja kõik vajalikud esemed on olemas. Kui koristuspäeval tuba korda ei saa siis tuleb teade, et mis täpsemalt on vaja korda teha. Kui järgmiseks päevaks see korda tehtud pole võib saada 200 krooni (27€) trahvi.Transport on väga kallis. Autod, taksod, rongid ja isegi tõukeratta rentimine (ilma kiivrita sõitmine peaks olema ka ebaseaduslik, seepärast seda eriti kasutada seekord siis ei saanud). Ühistranspordiga harjub ära kuid selle süsteemi õppimine võttis natuke aega, et üldse midagi aru saada. Autode omamine või rentimine on üldiselt väga kallis. Jalgrattureid on äärmiselt suures koguses.
Liikumine ja avastamine - KõnniteOSA 7 - Kokkuvõte
Kohalik elu tundus olevat selline nagu internetist uurides tundus. Inimesed on sõbralikud ja abivalmid, transpordiga seoses teenused on väga kallid, elamu rentimine on väga kallis. Töökeskkond on hea, saab üleüldiselt palju tervislikult liikuda, head vaatamisväärsused aga kui on piletiga sisenemine siis see pole just kõige odavam. Üldarvamus on positiivne ja soovitaks teistelgi. Saime hea arusaama sellest kuidas pikemalt lähetusel olles elu oleks.













































