Saabusin Düsseldorfi lennujaama 25. detsembri õhtul. Sealt läks veel mõni tund enne kui olin kohvrid kätte saanud ja rongiga Dortmundi jõudnud. Rongidega oli väike segadus kuna olin juba väga väsinud ja infotahvlid ei olnud seal minu meelest super hästi vormistatud, kuna osad asjad olid liiga väiksed, et neid lugeda normaalselt aga see selleks.
Sain kokku Svenjaga, minu saatjaga. Ta sõidutas mind ühikasse, kus ma veedan järgmise kuu. Tuba on väga suur ühe inimese jaoks, vets ja vannikas samamoodi. Kahjuks puudub toas kööginurk, aga majas on olemas ühine köök. Igatähes on mu elamine siin päris mugav ja ma tulen sellega ilusti toime.
Ühika saabudes olin päris väsind. Pakkisin kohvrit veidi lahti, sõin natuke kaasa võetud näkse ja kustusingi umbes kell 22:30 pärast pesemas käimist kohe magama. Üles ärkasin kell 9.
Teisel päeval läksin kutsekooli, kus Svenja töötab. Seal sain pealt vaadata ja osaleda ühes autotehnikute tunnis, seal oli 5 õpilast ja mina. Seal oli päris huvitav, enamus asjadest ei saanud aru, aga õppisin kuidas releed töötavad.
Pärast tunde viskas üks õpilastest mind autoga ühikasse ära ja ma käisin poest endale toitu ostmas. Kuna ühikas külmkappi ei ole siis ei osand ma eriti tarka midagi osta aga homseks toitu vast jätkub.
Homme pean minema sinna töökohta, mis mulle leiti- Tremonia Mobility GmbH. Olen elevil ja usun, et seal leidub ka lahedaid inimesi.
Hommikul kell 11 näitas Svenja mulle millise metrooga tööle saan. Tööl tutvusin osade inimestega, kellega ma koos töötan, neid oli väga palju ja inglise keele rääkijaid oli väga vähe. Õnneks oli üks töötaja kellega ma töötan väga abivalmis ja ta oskas inglise keelt.
Veetsime ülejäänud tööpäeva, mis ei kestnud enam kaua, töökodades ringi vaadates. Sealsed hooned on tohutud ja inimesi on väga palju.
Värvi, krundi ja mastiksi kambreid on nii palju, et mulle ei jäänud nende täpne kogus meelde. Neil oli ka suur lihvimiskamber, kuhu mahtusid 4 Sprinter bussi ja mõned detailid. Igal töötajal on ka oma eraldi tööriistad- pahtlilabidad, vibra, nuga jne.
Alguses tundus koht mulle nii võõras, kuna tööaeg on 6 - 14:30, inimesi ja ruumi on palju ja enamus inimesi ei oska samu keeli, mis mina. Asjale järele mõeldes ongi just sellised võõrad ja alguses kõhedad keskkonnad parimad, et saada kiiresti häid kogemusi, kuna asju tehakse teistmoodi.
See firma kus ma töötan ei tegele autode parandusega üldse. Nad hoopis toodavad Mercedes-Benz sprinter keredele täiendusvarustust ja teevad need bussid just kliendi soovi järele. See ei ole just see, millega tahaksin tulevikus pikemalt tegeleda, aga see on kindlasti hea koht kogemusteks.
Pärast tööd käisin poes, et osta veidi süüa ja käisin läbi ka kiirtoidu kohast. Kiirtoidu kohas töötas üks tore naine. Hinnad on väga sarnased Eesti hindadega.
Esimene täispikkuses tööpäev.
Sain palju uusi teadmisi aga keelebarjäär on endiselt suureks probleemiks ja erinevalt eelnevate töökohtadega on siin pigem nomraalne võimalikult palju niisama tunnitasu eest passida. See ei meeldi mulle eriti, aga mis teha.
Pärast tööd käisin endale kiirtoitu ostmas, muud vist ei jaksa teha enam. Homme pidi lühem päev olema kuna homme on reede. Loodetavasti saan nädalavahetusel midagi lõbusat teha.
5. päev: Hommikul tööle, täna ei kestnud päev kaua kuna reedeti on lühendatud päevad. Peale tööd käisin poes. Nädalavahetusel tahaks minna linna nimega Essen. Seal toimub Essen motor show.
Esimesel vabal päeval käisin Essen Motorshow´l, see oli väga lahe. Ma ei ole kunagi nii suurel üritusel käinud. Seal oli väga palju lahedaid autosid ja see oli iga kell 20 eurost piletit väärt.
Ainsad probleemid seisnesid ka suuruses. Üritusel oli nii suur rahvamass, et seal oli väga raske liikuda ja pilte teha, aga eks selline asi on paratamatu.
Teine probleem esines transpordiga. Esiteks oli rong tagasi tulles paksult täis, aga sellest polnud hullu. Probleem seisneb selles, et iga kord kui ma olen pidanud Saksamaal rongiga liiklema, (3 korda) siis on rongid hilinenud. Mitte ainult 5 ega 20 min vaid näiteks täna hilines ühe liini rong 73 minutit.
Selline ebakindel liiklemine tekitab minus muret, et kui suure ajavaruga ma siis pean lennujaama minema, kui rongid vahepeal üle tunni hilinevad. See on aga hilisem probleem.
Täna käisin lõunaks proovimas ühte curry kohta. Seal olid okeid toidud aga ma arvan, et hinna kohta on seal liiga väikesed portsud.
Pühapäeviti ei ole väga palju kauplusi lahti, aga vean tänase päeva välja ka ilma. Homme pean kindlasti poest läbi käima.
Ma käisin sellises kohas nagu Hall 77, see on väga lahe ja hubane garaaž, kuhu saab pileteid osta. Pilet maksis 9 eurot ja ma ütleks, et asi oli seda väärt. Seal oli väga lahedaid autosid ja plats ise oli ka väga lahe. Koha peal sai osta ka süüa ja düno teste autoga teha.
Rohkem väga asjalikku ei teinudki, loodan varakult magama saada, et suudaksin 4:15 hommikul juba jälle üleval olla.
12. päeval käisin töö asemel ühes Saksamaa kutsekõrgkoolis. See oli väga sarnane Eesti kustekoolidega, aga kuna praktilise osa omandavad õpilased väljaspool kooli, siis ei olnud seal selliseid töötubasid, nagu on meil Viljadnis. Minule meenutas see kõige rohkekm gümnaasiumit.
Koolis tehti hommikul mingit kunsti asja, lõunal olid politika tunnid ja viimaks oli ka üks automaalri eriala tund, kus õpetati plastmassi parandamise teooriat.
Koolis oli raske, kuna ma ei räägi piisavalt saksa keelt. Aga eks ma olin seal pigem selle eesmärgiga, et ma tutvuksin sellise kutsekooli süsteemiga.
Kool algas kell 8 ja lõppes kell 14. Pärast kooli hüppasin läbi kiirtoidu kohast. Täna rohkem midagi ei tee, kuna vihma kallab.
Avastasin ka, et JP Performance garaaz on lahti ainult tööpäevil, mis tähendab, et viimane võimalus on mul järgmine reede.
14. päeval käisin jõululaadal. See meenutas Tallinna jõululaata aga kõik oli 3 korda suurem, kaasa arvatud kuusk. Muu seal mind väga ei kõnetanud.
15. päeval käisin lihtsalt pikal jalutuskäigul. Kokku tegin umbes 12 km. Mulle väga meeldis selline vaheldus, eriti kuna valisin kaardi pealt kõige rohelisema teekonna, mis minu läheduses on. Sain näha lahedaid hooneid, varemeid ja sain lihtsalt palju ringi uudistada. Enne koju jõudmist ostsin veel ühest toiduputkast sellise suure ahjukartuli, mille sees oli sealiha ja igast muud kastmed, see oli päris hea.
Täna pean veel homseks tööpäevaks asjad ära pakkima, aga peale selle tahan lihtsalt varakult magama saada, et homme jälle 4:15 hommikul püsti olla.
19. päeval pärast tööd oli meil väike jõulupidu, see oli tore ja seal sai head ja paremat süüa. Pärast seda läksin kohe JP performance poole, kuna see on nädalavahetustel kinni.
Kahjuks pettusin natuke, kuna sain teada, et sinna saab vaid õuest sisse vaadata. Sees olid väga lahedad autod, aga väga kaua akna taga passida ei viitsinud.
Viimased päevad enne lendu on olnud tüüpilised.
Peale töölkäikude ei ole ma midagi suurt teinud, olen pigem asjatanud toas. Nüüd on kus on saabunud lennu eelne päev, siis hakkan ma lähemalt uurima, mis kell on mul mõistlik ühikast liikuma hakata ja kuidas ma saan Düsseldorfi lennujaama.
Lisaks sellele on mul vaja teada, kuidas ma saan Riiast Tallinna. Ma jõuan Riiga nii hilja õhtul, et sellega tulevad vist mõned raskused. Aga eks Riia pole ka nii kaugel kodust, kui mingeid busse ei tule siis hakkan lihtsalt vaikselt Tallinna poole marssima.
Asjad said mul kenasti kaasa pakitud ja hakkasin väga varakult lennujaama poole minema. Teepeal vedasid rongid mind alt, nagu nad alati tegid. Üks peatus enne lennujaama peatust, tekkis rongis tehniline rike. Õnneks sain ma teisele rongile mindud 20 min jooksul. Lennujaamas probleeme ei tekkinud, ainsaks üllatuseks oli lennu värava salajane ümbertõstmine, mida ma õnneks kontrollima läksin pool tundi enne lendu.
Maandusin riias kella 11 paiku õhtul. Õnneks viitsis mulle ema vastu tulla, muidu oleks olnud eriti stressirohke öö tallinnasse seigeldes bussidega. Koju saime kella 5 paiku hommikul ilma suuremate muredeta. Sõit oli keeruline aga ilma juhtumiteta.
Pildid:
(tööl thetud uksed)
(kutsekas 1.9 tdi diagnoosimise õppestend)