Tervist, oleme Sten-Marten ja Tanel Jakobson teise kursuse

mootorsõiduki tehnikud. Saabusime Hispaaniasse

esmaspäeval, 25. novembril, jõudes Granadasse

kell 18.10. Esimesel õhtul suundusime kohe kebabi

sööma, pärast mida läksime majutusse puhkama. 

Teisipäeval kell 10.00 toimus meie majutise välisukse ees kohtumine MEPi töötajaga, kes juhatas meid MEPi majja, kus toimus ka meie

esimene koosolek koordinaatori Vickyga. Pärast koosolekut viidi meid linna ekskursioonile, mis kestis alla tunni, kuna olime juba varem linnaga

tutvunud. Ekskursiooni lõppedes oli meil vaba aeg,

mille jooksul avastasime riide- ja toidupoode.

Kolmapäeval tutvusime oma töökohtadega, kus

MEPi töötaja juhendas meid ja aitas meil töökohaga

tutvuda. Neljapäeval algas meie tööpäev, mille

käigus sain tutvuda rohkem töötajatega. Minu

juhendaja oli Alberto ning töökaaslane Bjorn,

kellele ma naljatades Escobari nime andsin, kuna ta oli pärit Kolumbiast. Alguses kartsin, et suhtlemine tööl võib osutuda keeruliseks, kuid mul vedas, et

mu juhendaja rääkis inglise keelt. Tööl tegime sõiduautode hooldus- ja parandustöid näiteks õlivahetus, pidurihooldus, rehvivahetus, ja remondi töid.

.

Mõne päeva pärast selgus, et meie majutuses elas neljandal korrusel ka eestlasi. Sain tuttavaks ühega neist, kellel oli jäänud kaks nädalat enne Eestisse

tagasilendu. Ta õpib Rakvere ametikoolis

mehaanikuks. Pärast tema lahkumist tundsime

esialgu igavust, kuid hakkasime ringi rändama ja

avastama linna huvitavaid kohti.

Meie kõige masendavam hetk oli jõulude ajal, mil ei

saanud oma perega koos olla. Otsustasime siiski

leida tegevust, et mõtteid eemale viia.

Viimane kuu Hispaanias möödus avastades Granadat ja külastades viimaseid kordi tuttavaid paiku. Tahtsime leida ka uusi kohti, mida varem polnud märganud.

Aastavahetuse järel otsustasime mina ja Sten teha tätoveeringud, et jäädvustada mälestus Hispaania praktikast. Tätoveerijaga saime jutu peale, rääkisime talle elust Eestis ning selgitasime, miks viibime Granadas praktikal.

Viimastel nädalatel saime teada, et meie töökohad olid meie tööga rahul. Olime alati abivalmis ning töökaaslased suhtusid meisse sõbralikult. Minu töökohas ei rääkinud kolleegid inglise keelt, kuid suhtlemine sujus siiski – kasutasime Google Translate’i või vajadusel kehakeelt, sõltuvalt olukorrast.

Viimase nädala jooksul tegime töökaaslastele väikese kingituse – viisime neile Eestist kaasa toodud šokolaadi. Viimasel tööpäeval surusin töökaaslastega hüvastijätuks kätt ja ütlesin „Adiós“.

Järgmisel päeval toimus viimane MEP-kohtumine, kus saime tagasisidet töökohtadest ning Erasmus+ programmi tunnistused. Seejärel jäi üle vaid oodata viimast päeva.

Varahommikul kell 7 alustasime teekonda Malagasse, kust meie lend Rootsi väljus kell 11.25. Rootsis pidime ootama kuus tundi, enne kui meie viimane lend Eestisse väljus kell 21.40. Lõpuks jõudsime koju kell 23.40, lõpetades sellega oma unustamatu Hispaania praktika.

Kokkuvõttes oli välispraktika lahe ja omamoodi kogemus, mida soovitan ka teistele. Ja minu välispraktika sai võimalikuks tänu Erasmus+ programmi toetusele, mis andis mulle ainulaadse võimaluse omandada rahvusvaheline töökogemus ja arendada oma erialaseid oskusi välismaal.

Tanel Jakobson SAT23

Sten Marten Kaljula SAT23